Sõrmkäpad on üks paganama keeruline orhideede perekond. Need annavad looduslikult hübriide ja mõni vorm kirjeldatakse koguni uue (pisi)liigina. Näiteks puhtu ja saaremaa sõrmkäpp.
Mul endal on sõrmkäppade eristamine ikka üpris vaevaline. Kodumetsas kasvavad täpilehtedega käpad näivad mõnetki puhku kuradi-sõrmkäppadena (Dactylorhiza maculata). Kuid õite ja õisikute kuju, huulte muster ja värv on hirmus varieeruv. Mõni täitsa kuradi, mõni nii ja naa. Tänavu pole ma neid pildistama jõudnudki, toon ühe näite varaseimast aastaist:
Mitte vähem keeruline olukord valitseb aias tiigi kaldail ja Aadria õues. Vist nii enam kui kümne aasta eest sain Taavi Tuulikult ta aiast ühe sõrmkäpa, kelle ütles olevat kahkjaspunase, mõne võibolla vööthuule osalusega hübriidi. Õige pea sigines sellest paarkümmend jardi eemale tiigikaldale uus sõrmkäpp. Selline piklikõisikuga. Ja seejärel sootuks teistmoodi, tumeda tiheda õisikuga sõrmkäpp. Nüüdseks on need arenenud mitmevarrelisteks puntideks.
Paar vaadet sellest tihedaõisikulisest lähemalt:
No kas pole ilusad, mis? Edasi kiskus juba lausa sõrmkäppade plahvatuseks. Neid sigineb üha kiirenevas tempos juurde. Veel esimeste juurdetulijate seas tekkis üks gigantheum-käpp. Tunamullu oli õisikuvarreudjakas suisa 79 cm kõrgune, mis on lagedal madalrohuses kasvukohas ikka vägagi silmapaistev. Tänavu on ta madalam, ent juba mitmeharuline. Kusjuures oma välimuselt meenutab see lausa lääne-sõrmkäppa (Dactylorhiza praetermissa). Siiski ilmselt ikka hübriidne tegelane, nagu ka need Kõrgessaare algselt lääne-sõrmkäppadeks arvatud, kes nüüd aga tasapisi taandarenevat lähtevanemate sarnaseks. Igatahes see Nõmba n-ö lääne-sõrmkäpp on väga uhke ja ilus tegelane. Mõned vaated:
Üldiselt näib Nõmba sõrmkäppade edasine areng kulgevat kahes peamises suunas: aina selgemini eristuvad kahkjaspunased sõrmkäpad (Dactylorhiza incarna) ja balti sõrmkäpad (Dactylorhiza baltica).
Kahkjaspunasel on lehed täppideta ja õisik täitsa n-ö liigipuhast nägu, balticatel aga täpilehed, tihe ruljas õisik ning huulemuster täitsa sobilik, "nagu peab".
Tõsi, ei saa välistada, et vahepeal on sõrmkäppi siia väga sobilikesse tingimustesse (niiske lubjasavimoreen peamiselt) kaugemalt ise tulnud. Kahkjaspunase sõrmkäpa populatsioon asub Nõmbalt verstajagu lõunas, kus, tõsi, suurem osa mulluse maanteeehitusega hävitatud. Balti sõrmkäpalikud tegelased kasvavad aga Nõmbalt 3 versta läänes, Kapastos, kruusatee servas.
Nii et asi mõneti mõistatuslikuks jääbki. Aga peaasi, et sõrmkäpad end siin nõnda hästi tunnevad. Ja igatahes on edasisi arenguid väga huvitav jälgida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar