Nüüd see siis ära tehti - järjekordne suur lageraie. Meie kodumetsa tagaots on muutunud justkui pisikeseks reservaadiks, oaasiks üldises laastamises. 2018 jõulukingiks tehti eramaale suur larakas lageraie. Kartsin me metsa pärast, sai avatud edelatormidele. Õnneks eriti suuri kadusid polnud, enamus puid jäi püsti.
Praegu aga lageraiub RMK. Nii et lageraied liituvad kokku üheks suureks tühjuseks. Ja me metsa taganurk on nüüd avatud ka põhjatuulele. Põhi, kirre, ida, kagu, lõuna, edel - neist küljest on mets maha nullitud. Kas peavad seal meil kuused ja 90-aastased ilusad haavapuud vastu? Ei tea.
Sellest RMK poolt hävitatud metsast on mul väga kahju. Selle puistustruktuuris oli veel aimata kunagist puisniitu, oli hõre ja väludega. Mida väga sealt nii raiuda üldse oligi! Rahanälg peab olema ikka ilge suur. Enamus kuuski olid veel üsna noored, täies kasvuhoos. Aga ei, maha nullida kõik vaja. Ega nüüd sealkandis vanu puisniidumetsi alles polegi, peale me metsakillu, mille võsast puhtaks raiusin 2016-17. Ja niidan vikatiga igal suvel. Tänavu sai hein tehtud hilja, augusti keskpaigas. Niitsin ka üle me piiri Tubala-Loja teeotsa ala. Muidugi röönati see tee massinatega segi.
Selline väike kirjutis. Võinuks otsida pilte, milline nägi see hävitatud mets välja enne raiet, aga ei leidnud hetkel üles.
